nean rõõmu – päev on läbi..

nean rõõmu – päev on läbi
kui koorem oleks see
mu õlult langend
otsejoones
rinnale

paar
jalavarje näpus
siis jooksen üle tee
jään kikivarvul seisma
õhtu sillale

oh jahedust, mis tulvab jõelt
mu hõõgvel palgele!
ma naeratan.. ent hirm siis
pruugib
suud

mind seisma jääma anub
selgi korral
jalgele
voog vaibub.. lootis ta
ju hoopis muud

ning aegamisi pöördub tuul, mu
silmist pühib veed
koit huulil kibe, olen taas
kui
tasahilju teel

kullimäng

kust algas mäng?
miks lehte enam
uut ei keera päev?
Sa näed:
ma püüan

reeglitest ent
nõrgaks
jäänud käed

nii tuuline ja õhuta
on põgenemisäng
kui hüüan..

kuuled? hüüan “kull!”
küll kulliks
olla endal järg

ning jooksen

jalutu ju
jooksust ammugi
kust algas mäng?
mul ütle, kuuled -
rinnus lõhkeb hing!

veel
seis on muutmatu :
Su skoor ja
minult null

mind ära löö
sel korral
palun!

kull!